Eesti õhk on üldiselt hea, kuid selle hoidmine nõuab järjepidevat seiret – sest nii meie tegevus kui ka muutuv kliima kujundavad õhku, mida iga päev hingame.
Mida tõi möödunud aasta välisõhu kvaliteedi seires ja kas aastaga on võimalik näha muutusi?
2025. aasta seire näitas, et Eesti välisõhu kvaliteet oli üldiselt hea. Enamiku saasteainete sisaldused jäid kehtivatest piir- ja sihtväärtustest oluliselt madalamale ning võrreldes varasemate aastatega jätkub õhukvaliteedi paranemine.
Aastaga toimus aga mitmeid muutusi. Peenosakeste ehk PM10 ja PM2,5 sisaldused vähenesid mitmes linnas ning ka osooni sisaldus oli madalam kui varasemal aastal. Samuti vähenesid mitmes seirejaamas lämmastikdioksiidi ja vääveldioksiidi tasemed.
Euroopa võrdluses on samuti Eesti õhukvaliteet pigem hea – viimase hinnangu järgi kuulub Eesti nende väheste riikide hulka, kus peenosakeste ja lämmastikdioksiidi sisaldused vastavad kõigis seirejaamades juba praegu mitmele 2030. aastaks kehtestatavale rangemale piirväärtusele. Eesti paistab silma eelkõige eriti peente osakeste ehk PM2.5 osas, kus koos Islandiga olime 2024. aastal ainsad riigid, kus kõigi seirejaamade aastakeskmine jäi alla WHO (Maailma Terviseorganisatsioon) tervisepõhise soovitustaseme.
Samas ei liikunud kõik näitajad paremuse suunas. Näiteks suurenes süsinikoksiidi sisaldus enamikus linnades ning Ida-Virumaal püsis probleemiks vesiniksulfiid. Kohtla-Järvel registreeriti kuus tunnikeskmise piirväärtuse ületamist. Võrdluseks – 2024. aastal registreeriti üks selline ületamine.
Seega ei saa ühe aasta põhjal öelda, et õhk on nüüd lihtsalt parem või halvem. Aastate vahelisi erinevusi mõjutavad nii heitkogused kui ka ilm.
Mis oli 2025. aasta põnevaim sündmus välisõhuseires?
2025. aastal tuli selgelt välja ilma mõju õhukvaliteedile. Muutlik ja sademete rohke suvi ei soodustanud kõrgete osoonitasemete kujunemist ning vihm aitas õhust ka peenosakesi välja pesta. Samuti oli 2025. aasta talv suhteliselt soe, mis tähendas lühemat kütteperioodi ja võis vähendada kütmisest pärinevat õhusaastet.
Selle mõju oli seires hästi näha – näiteks vähenesid mitmel pool nii peenosakeste (PM10, vt joonist 1) kui ka benso(a)püreeni (B(a)P) sisaldused.
Joonis 1. Peenosakeste PM₁₀ aastakeskmine kontsentratsioon (µg/m³) ning ööpäeva keskmise õhukvaliteedi piirväärtuse (ÕPV₍₂₄₎ = 50 µg/m³) ületamiste arv Tallinna Kesklinna, Põhja-Tallinna, Õismäe, Kohtla-Järve, Narva ja Tartu õhuseirejaamades aastatel 2002–2025. Tulpade värvid näitavad ÕPV₍₂₄₎ ületamiste arvu: sinine – 0, roheline – 1–12, kollane – 13–23, oranž – 24–35 ja violett – üle 36 ületamise. Punane pidev joon tähistab PM₁₀ aastakeskmise kontsentratsiooni õhukvaliteedi piirväärtust.
Tartu seirejaam asub olmekütte mõjuga piirkonnas, samas kui Õismäe seirejaam iseloomustab valdavalt kaugküttega piirkonda. Joonisel 2 on võrreldud jaanuarikuu keskmisi B(a)P sisaldusi Tartu ja Õismäe seirejaamades aastatel 2012–2025.
Joonis 2. Benso(a)püreeni (B(a)P) sisalduse seos jaanuari keskmise õhutemperatuuriga Tartu (A) ja Õismäe, Tallinn (B) seirejaamades aastatel 2012–2025. Punased punktid tähistavad 2025. aasta tulemusi.
Tartus on B(a)P sisaldus olnud üldjuhul kõrgem ning külmematel jaanuarikuudel on sisaldus olnud suurem. Õismäe seirejaamas selline seos õhutemperatuuriga selgelt ei ilmne. Tartu kõrgemad B(a)P sisaldused ja nende seos temperatuuriga viitavad kohaliku kütte olulisele mõjule välisõhu kvaliteedile.
Mida see inimesele tähendab ja mis on seos kliimamuutustega?
Eesti õhk on üldiselt puhas ja pikaajaline trend on paljude saasteainete puhul paranev. Kuid õhukvaliteet ei sõltu ainult sellest, kui palju saasteaineid õhku paisatakse. Väga oluline on ka see, millised on ilmastikuolud.
Hea õhukvaliteet on oluline meie tervisele. Õhusaaste võib mõjutada eelkõige hingamis- ja südame-veresoonkonda ning osa inimesi on selle mõjude suhtes tundlikumad. Tervisemõju seisukohalt on olulised näiteks õhus olevad osakesed (PM₁₀ ja PM₂.₅), lämmastikdioksiid ja osoon. Eriti väikesed osakesed võivad jõuda sügavale hingamisteedesse ning pikaajaline kokkupuude õhusaastega võib suurendada mitmete krooniliste haiguste riski. Seetõttu on oluline hoida saasteainete sisaldus õhus võimalikult madal ka siis, kui kehtestatud piirväärtusi ei ületata.
Tuul, sademed, temperatuur ja päikesepaiste mõjutavad seda, kui hästi saasteained õhus hajuvad või kui kiiresti need õhust eemaldatakse.
Kliimamuutuste tõttu muutuvad ka need tingimused. Soojemad talved võivad vähendada kütmisest pärinevat saastet, kuid kuumemad ja päikeselisemad perioodid võivad soodustada osooni teket. Muutused sademetes ja tuules võivad omakorda mõjutada saasteainete hajumist.
Seetõttu on oluline vaadata õhukvaliteeti mitte ainult ühe aasta, vaid pikaajalise seire põhjal.
Seireandmed ja –aruanded
Riikliku keskkonnaseire programmi kuuluvaid välisõhu kvaliteedi ja sademete seiret teostab Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Mõõdetud andmed ja koostatud aruanded on kättesaadavad keskkonnaseire infosüsteemist KESE . Riikliku keskkonnaseire programmi seiretulemustega saab tutvuda keskkonnaseire visualiseerimise rakenduses.
Õhukvaliteedil saab jätkuvalt silma peal hoida ka reaalajas ohuseire.ee keskkonnas.
Autor: Keskkonnaagentuuri nõunik Martin Maddison
